Abiks võib olla hiljuti Äripäevas ilmunud artikkel*. Sealhulgas soovitatakse ka hooldust vajava inimese puhul leida abiline, kes on sõltuvalt vajadusest - vastavalt kokkuleppele, valmis tuge pakkuma.

Esmapilgul tundub, et see on imelihtne – küll keegi ikka huvitub… Või siis tuleb hakata ise hooldama. Mõnel juhul võib see emotsionaalselt olla äärmiselt kurnav, seega ka viimane variant ei tundu kõige parem. Uurides erinevaid lahendusi, mis on omakorda tohutu ajakulu, ei julgeta mitmetel juhtudel isegi ametite poolt füüsilist isikut soovitada. “Soovitaja“ ei taha vastutust võtta, kartes, et koostöö ei toimi. On väga oluline, et turvalisus oleks tagatud.

Sundolukorras vastu võetud otsus ei pruugi alati olla kõigile osapooltele võrdväärne. Tegutsetakse instinktist lähtuvalt ning mõnel juhul olukorda läbi kaalutlemata, kas ollakse võimalikest valikutest ikka parima kasuks otsustanud. Hiljem, kui olukord on vaibunud, hakatakse enesele paratamatult küsimusi esitama; „Kas see oli ikka õige? Mida ma oleksin pidanud veel teisiti tegema? Mida saanuks ma rohkem teha?“. Lõpuks lepitakse tehtuga, sest aega tagasi keerata ei saa.

Oma vanemate eest hoolitsemine on täiesti loomulik ning see on osa meie ühiskonnas valitsevast normist. Kuid kuidas vältida seda, et kõige produktiivsemas tööeas ei peaks hoolduskoormust üksi kandma, sest paindliku ja professionaalset hooldajat lihtsalt ei leidu? Minu jaoks on ka paradoksaalne, et teises eluetapis maetakse oma eluenergia ja rõõm hoolduskoormuse alla, kuid keskeale järgneval eluperioodil (ingk. Third age) on võimalus elu nautida. Paraku on aga jõuetus ning elust väsimus muutunud argipäevaks.

Kui tunned, et oled pere, laste, töö või enesearendamise kõrvalt väljapääsmatus olukorras, tuleb CareMate appi, organiseerides erivajadusega lähedasele hooldusabi kodus. Vali sobiv pakett ja registreeri end caremate.ee lehel. Seega oled esimeste seas, kes saab meie intensiivse väljaõppe läbinud professionaalidelt hooleandja teenust.

Heret Enden

*_{Kupper, K. (2017). Kust saab abi, kui pidevat hooldust vajab eakas inimene. Omastehooldus, 1. Detsember. - aripaev.ee}

Kord külapoest väljudes, mu sõbranna tervitas bussi ootavat naisterahvast: „Tere. Kuidas läheb?“ Soliidses eas daami põskedelt voolasid kuumad heldimuspisarad ning ta ei suutnud ära imestada, et keegi tema heaolu vastu huvi tunneb. Tegelikult piisab väga vähesest, et inimene tunneks hoolivust enda ümber.

Mulle tundub, et rohujuure tasandil on põhjuseks ühiskonna surve – vanemaealiste, erivajadustega inimeste sildistamine ja ka noortele suunatud kõrged nõudmised. See tähendab,et kui sa ei vasta ootustele, siis heidetakse sind kõrvale, sellisel juhul on üksildus või lausa isoleeritus paratamatus.

MIKS HOOLEANDJA VÄLJAÕPPELE TULLA?

Statistikaameti andmetel oli selle aasta 1. jaanuari seisuga Eestis erivajadustega inimeste arv 149 904, neist 30 788 registreeritud Tallinnas. Ka vanemaealiste osatähtsus on aja jooksul oluliselt muutunud ning moodustab 2017. aastal 19% rahvastikust.

CareMate platvorm annab võimaluse noortel osaleda hooleandja 2-nädalasel koolitusel. See kindlustab efektiivse valmisoleku, et kvaliteetset teenust osutada. Nii leiab iga huviline erinevate hoolt pakkuvate tegevuste näol eneseteostust, mis on psühholoog A. Maslowi legendaarses püramiidis inimese üks baasvajadustest. Eestlastena heaoluühiskonna poole püüeldes, võiksime arendada soome filosoofi Jari Ehrnrooth’i ideoloogiat - well-being asemel hoopis well-doing.

Projekt pakub põnevaid väljakutseid noortele – hooleandja töö on paindlik ja vaheldusrikas, mis järk-järgult kasvatab kõigi osapoolte sotsiaalset võrgustikku/tugivõrgustikku – You name it!

Jäta meile oma kontaktid ja ole esimene, kes saab teada, kui avaneb koolitus!

Heret Enden