
Kui hakkad otsima abi oma emale, isale, endale, lapsele, vanavanemale või muule lähedasele, tekib kiiresti küsimus:
“Keda ma üldse otsima peaks – isiklik abistaja, tugiisik, hooldaja, koduhooldustöötaja või hooleandja?”
Kõik justkui “aitavad”, aga Eesti seadus ja praktika annavad neile rollidele erineva sisu. Õige valik sõltub sellest, millist abi on tegelikult vaja – kas pigem füüsilist tuge, igapäevast isikuhooldust, juhendamist ja motiveerimist või kõike seda korraga.
Ja muidugi – vahel ei otsi sa abi mitte ainult lähedasele, vaid mõistad, et ka sul endal on igapäevaelus rohkem tuge vaja (näiteks pärast operatsiooni või haigust). Ka siis kehtivad samad rollid ja võimalused.
Selgitame:
Postituse lõpus leiad lingi, kust saad kohe oma lähedasele sobiva hooleandja otsida.
Isiklik abistaja on kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenus täisealisele puudega inimesele, kes:
Abistaja aitab liikumisel, söömisel, pesemisel, riietumisel, majapidamistöödel ning kaasas käimisel poes, arstil ja ametiasutustes.
Ta on justkui lähedase “käed ja jalad”, mitte otsustaja.
Teenust korraldab ja rahastab üldjuhul kohalik omavalitsus,, kuid võib sisaldada ka väikestviisi omaosalustasu – alusta pöördumisest sotsiaaltöötaja poole.
Tugiisik toetab eelkõige toimetulekut ja iseseisvust, mitte ainult koristamist või pesemist.
Ta sobib siis, kui lähedasel on:
Tugiisik aitab planeerida päeva, mõista õigusi ja võimalusi, hoida motivatsiooni ning peredes toetab ka lapsevanemat ja last.
Ka see on tavaliselt kohaliku omavalitsuse teenus.
Kui lähedane elab hooldekodus või viibib pikemalt haiglas, aitab teda hooldaja/hooldustöötaja.
Hooldaja:
Tegu on asutuse töötajaga, mitte pere poolt eraldi tellitud inimesega. Kui lähedane ei soovi hooldekodusse minna, tasub kaaluda kodust hooldust – näiteks hooleandja teenust.
Koduteenuse osutaja on koduhooldustöötaja, kes osutab koduteenust omavalitsuse kaudu.
Ta aitab lähedast:
Erinevalt tugiisikust ja isiklikust abistajast võib koduteenust osutada ka pereliige või koos elav inimene, kui omavalitsus seda lubab. Paljudel omavalitsustel on ka enda palgatud koduteenuse osutajad, kelle puhul kehtib omaosalustasu ja kindel maksimaalne tundide arv kuus.
CareMate.ee hooleandja on abistaja, kes tuleb sinu lähedase koju – eriti vajalik siis, kui:
Hooleandja fookus on isikuhooldusel ja igapäevasel toetamisel, sh:
Tänu CareMate väljaõppele ühendab hooleandja endas mitme rolli elemente – hooldaja, koduhooldustöötaja, tugiisiku ja osaliselt ka isikliku abistaja oma.
Igal CareMate hooleandjal on:
Hooleandjad töötavad enamasti vabakutselise, lepingu alusel või ettevõtjana, kliendisuhete leping sõlmitakse läbi CareMate platvormi, mis selgitab õigused ja kohustused kõigile osapooltele.
1. Pere või lähedane tellib ise
Kõige tavalisem on, et pere tellib hooleandja otse CareMate.ee kaudu.
2. Omavalitsus ostab teenust CareMate kaudu
Mõned omavalitsused kasutavad CareMate hooleandjaid ka oma teenustes. Näiteks Tallinnas pakutakse omastehooldajale asendusteenust kuni 16 tundi kuus, et lähedane, kes ise hooldab, saaks päriselt puhata ja veidikenegi hoolduskoormust vähemaks – linna rahastus, CareMate hooleandja.
KOV teenused (isiklik abistaja, tugiisik, koduteenus) sobivad eriti siis, kui:
CareMate hooleandja on hea lahendus, kui:
Kui tunned, et sinu ema, isa, sa ise, vanaema, vanaisa või muu lähedane vajab igapäevaselt rohkem tuge – olgu see pesemisel, liikumisel, söögi valmistamisel või lihtsalt seltsis olemisel – on esimene samm sobiva inimese leidmine.
Otsi hooleandja CareMate.ee lehelt vajutades siia
Seal saad:
Abi küsimine ei ole nõrkus, vaid hooliv otsus sinu lähedase ja ka iseenda suhtes.