Kui kodus elamist toetav abi ei ole kättesaadav või on liiga jäik, jääb koormus paratamatult peredele. Siis muutub omastehooldus tasapisi täiskohaga tööks, mis sööb ära tervise, töövõime ja lootuse, et “kunagi läheb kergemaks”. Abivajaja elu aheneb ning lähedased elavad pidevas pinges, kuni keegi murdub. Just selle vältimiseks ongi loodud teenused nagu isikliku abistaja teenus ja omastehooldaja asendusteenus – et inimesed saaksid elada täisväärtuslikku elu, mitte ellu jääda.

Eestis kipub sotsiaalteenuste arendamisel aeg-ajalt fookus nihkuma sellele, et “midagi peab ju tegema”: täita kohustusi, hoida teenus formaalselt olemas, raporteerida numbreid. Tegelik küsimus on aga palju sisulisem. Miks me üldse loome ja arendame linnade ning valdade kaudu kodus elamist toetavaid teenuseid? Vastus peaks olema lihtne ja inimlik: selleks, et kõigil oleks võimalus elada väärikalt ja osaleda ühiskonnas ka siis, kui elus on takistused – olgu need seotud vanuse, erivajaduse, haiguse või hoolduskoormusega. Teenuste mõte ei ole vorm ega nimekiri, vaid inimese toimetulek, valikud ja turvatunne.

Üks inimene, kes on seda mõju näinud nii professionaalses töös kui ka oma peres, on Marion Teder – CareMate’i asutaja ja eestvedaja. Tema haridustaust sisaldab kõrgharidust sotsiaalpoliitikas ja sotsiaaltöös ning magistrikraadi ärijuhtimises, kuid kõige enam kogemusi on toonud praktika, mis näitab eriti selgelt, mida tähendab, kui kõrvalabi on päriselt olemas.

Tederi teekond sai tugeva sisu Inglismaal, kus ta töötas 4,5 aastat isikliku abistajana. Selle aja jooksul oli tal kokku 15 klienti ning kõik nad olid õlgadest allapoole halvatud. Selline kogemus ei jäta ruumi teoreetilisteks vaidlusteks, kas kõrvalabi “on vajalik”. Nendes lugudes oli vastus iga päev silme ees: isiklik abistaja ei tee inimest “sõltuvaks”, vaid teeb elu võimalikuks. Kui abi on olemas, saavad inimesed jätkata oma tavapärast rütmi, käia tööl, õppida ja olla ühiskonnas nähtavad. Teder on kirjeldanud, kuidas mitmed tema abistatud inimesed töötasid kontoris, mõni isegi õpetajana koolis. Noorte jaoks tähendas kõrvalabi võimalust pühenduda õpingutele ja liikuda oma teel edasi – hoolimata väga raskest füüsilisest seisundist. Takistuseks ei olnud nende ambitsioon ega võimekus, vaid see, kas igapäevaelu praktilised tegevused on üldse teostatavad.

Just sellest kogemusest kasvas Tederi soov tuua sama mõtteviis ja kvaliteet Eestisse. Isikliku abistaja teenuse keskmes ei ole “abikäsi” kui selline, vaid eesmärk, et füüsilist kõrvalabi vajav inimene saaks elada oma elu: teha igapäevaseid toiminguid, liikuda kodust välja, käia tööl, õppida, osaleda ühiskonnaelus. Omavalitsuse vaates tähendab see suuremat toimetulekuvõimet ja väiksemat riski, et mured kuhjuvad kriisiks. Lähedaste vaates tähendab see, et hoolduskoormus ei jää üksinda enda kanda, ei pea seadma piire oma eluvalikute suhtes ning peresuhted ei muutu pelgalt hooldusgraafikuks.

Seepärast on oluline fakt, et alates 2026. aastast (ehk sellest aastast) on Tallinnas CareMate’i kaudu võimalik tellida puudega täisealistele elanikele isikliku abistaja teenust. Tegemist ei ole pelgalt “uue teenusega”, vaid sammuga, mis mõjutab otseselt inimeste igapäevast vabadust ja väärikust. Kui teenus on hästi korraldatud ja kättesaadav, ei pea inimene oma elu kitsendama üksnes seetõttu, et ta vajab füüsilist kõrvalabi.

Tederi jaoks ei ole see teema siiski ainult professionaalne. Tal on ka isiklik omastehoolduse kogemus Tartust, kus tema peres on kaks raske puudega pereliiget. Selline olukord tähendab aastatepikkust vastutust, kus hoolduskoormus ei ole ajutine “keeruline periood”, vaid igapäevane elu osa. Siin tuleb eriti valusalt esile see, kui puudub süsteemne ja jõukohane kõrvalabi. Kui abi ei ole kättesaadav või jääb üksnes pere rahakoti kanda, tekib peredel paratamatult lõksutunne: õpingud jäävad pooleli, tööl käimine muutub raskeks, sissetulek kannatab ja väsimus koguneb. Abivajadus samal ajal ei vähene, vaid kipub kasvama – ja vananeva ühiskonna tingimustes kasvab see veelgi.

Selle taustal on Tallinna omastehooldajate asendusteenuse koostöö Tederi hinnangul eriti tähenduslik. Tallinnas on CareMate’il linnaga koostöö juba neljandat aastat ning omastehooldaja saab teenuse kaudu tellida kuus 16 tundi asendust tasuta, et leida aega taastumiseks, tööks, tervisega tegelemiseks või lihtsalt selleks, et jaksaks edasi. Igapäevane kogemus näitab, et vajadus sellise toe järele suureneb, mitte ei kao. Seetõttu rõhutab Teder sageli, et teenuse eesmärk peab püsima fookuses: omastehooldaja ei vaja “tunnikesi süsteemi pärast”, vaid päriselt toimivat hingamisruumi.

Siin jõuab jutt järgmise olulise kohani – paindlikkuseni. Teder leiab, et tundide maht peaks olema ajas paindlikum ja proportsionaalsem vastavalt hoolduskoormusele. Mõnele perele võib 16 tundi kuus olla piisav, kuid mitte alati, eriti kui hooldusvajadus on igapäevane. Kui kuus on ligikaudu 20 tööpäeva ja asendaja saaks käia kasvõi igal tööpäeval ühe kuni kaheks tunniks, annaks see omastehooldajale juba hoopis realistlikuma võimaluse tööl käia, puhata või teha vältimatuid käike. See tähendaks 20 kuni 40 tundi kuus ning mõju oleks märksa tuntavam. Sellised muudatused ei ole “lisamugavus”, vaid tihti piir, mis otsustab, kas pere jaksab või jõuab läbipõlemiseni.

Kõige selle juures jääb kõlama üks põhimõte: sotsiaalteenuste tegemine nende tegemise pärast ei tohiks olla eesmärk omaette. Eesmärk on täisväärtuslik elu – nii abivajajale kui tema lähedastele. Kui teenused on kättesaadavad, arusaadavad ja paindlikud, hoitakse ära suuremad kriisid ning inimesed saavad säilitada oma rollid elus: olla töötaja, õppija, lapsevanem, partner, kogukonna liige – mitte ainult hooldaja või “hooldatav”.

Sama mõtteviisi kannab ka CareMate’i järgmine arendus. Koostöös Rõuge vallaga arendatakse praegu uut koduteenuste platvormi, mille eesmärk on koondada abivajaja jaoks ühte kohta nii avalikud teenused kui erateenused. Lahenduse idee on lihtne: inimene ei peaks abi otsides käima eri uste ja kanalite vahel, vaid saaks vajaliku toe kätte ühest kohast ja telefonikõne teel. Projekti raames piloteeritakse lahendust Rõuge vallas kuni käesoleva aasta septembri lõpuni ja seejärel saavad kõik kasutada olemasolevat lahendust. Liituma ja koostööle on oodatud kõik linnad ja vallad, kes soovivad kodus elamist toetavaid teenuseid terviklikumalt korraldada. Esimene versioon platvormist jõuab avalikkuse kasutusse juba paari kuu pärast.

Küsimuste, ettepanekute ja lisainfo korral kirjuta: marion@caremate.ee