Maailmas on üle 40 miljoni dementusega inimest ja kahjuks on see number tõusutrendis. Üle poolte juhtumite puhul on haiguse peamiseks põhjustajaks Alzheimeri tõbi.
Dementsus on ajufunktsioonide, näiteks mõtlemine, planeerimine, arutlemine, järk-järguline langus. Kui inimene on kergema diagnoosiga, siis saab ta kindlasti jätkata oma koduses keskkonnas, küll aga peab teda veidi abistama. Peale perekonna toetuse oleks hea kaasata ka hooldusabiline.
Räägime Maarjaga natukene lähemalt, kuidas ta avastas, et ta isal on dementsus ja kuidas nende elu pärast seda muutus. Maarja perekond on ennast sisse seadnud suurde majja ja ka tema isa elab nendega.
„Mu isal ilmnesid dementsuse tunnused esimest korda juba 2017. aastal, kui panin juhuslikult tähele, et ta hakkas elementaarseid mõisteid segi ajama. Tol hetkel ei tundunud see mulle millegi erilisena,“ meenutab Maarja ja lisab, et poleks osanud arvatagi, et isal võib olla dementsus. „Pärast arsti juures käimist, mitmeid uuringuid ja neuropsühholoogiliste testide tulemuste ülevaatamist ütlesid arstid kindlalt, et tal on dementsus.“
Maarja sõnul oli väga raske pealt vaadata, kuidas aktiivsel ja elujõudu täis mehel tekkisid probleemid igapäevategevustega. „Näiteks ei osanud ta enam autoust avada ega oma telefoni lukust lahti teha. Lisaks on isa alati suur korvpallifänn olnud, kuid ka see ei pakkunud talle enam eriti huvi. Autoga me tal enam kindluse mõttes sõita ei lubanud ja ka paljud teised tegevused muutusid keeruliseks,“ kirjeldab Maarja elumuutust.
Dementsuse ravi oleneb haiguse süvenemisest. Täielikult seda peatada ei saa, küll aga saab selle süvenemist aeglustada – selleks tuleb nõu pidada eaka raviarstiga.
Dementsus ei ole haigus, mida saaks kuidagi ennetada. See tekib tasapisi ja seda võibolla ei märkagi, kui inimesega igapäevaselt tihedalt kokku ei puutu. Seda on ka kerge segamini ajada vanainimeste tavapärase unustamisega. Kui aga vanem hakkab pidevalt küsima samu asju, ei suuda meenutada lähedaste nimesid, kaotab pidevalt oma asju, on väga väsinud ja meeleolus on hakanud tekkima muutused, siis oleks vaja pöörduda arsti poole. Dementsusega inimene võib aeg-ajalt olla ka depressiivne või agressiivne, võivad tekkida kuulmis- ja nägemishäired, rahutus ning ka unerütm võib olla häiritud. Samuti võib inimesel väheneda riskitunnetus, mis toob endaga kaasa selle, et süvenenud dementsuse korral eakas kahjuks koduses keskkonnas enam ise hakkama ei saa. Küll aga on see täiesti võimalik kergema variandi puhul.
Maarja räägib, kuidas ta on oma isa eest alati meelsasti hoolitsenud, kuni tundis ühel hetkel, et hakkab oma iseseisvust kaotama. „Väga keeruline on näha, kuidas isa enam pereliikmeid ära ei tunne. Isa vajas üha rohkem abi, seetõttu tegin tööl nii, et mul oleks vähem koormust. Ma ei tahtnud seda isale öelda, sest ta oleks väga pettunud, et loobusin tema tervise tõttu ka tööalaselt ammu ihaldatud rollist,“ kirjeldab naine keerukaid hetki. „Hakkasin sellest kõigest nii väsima. Hooldekodu ei tulnud meie peres mõttessegi, sest see oleks olnud isale liialt suur muutus. Pealegi on tema haigus õnneks veel kergemat sorti, seega saime mu mehe abiga kõik koos kenasti hakkama. Kuni ühel hetkel oli siiski vaja abijõudu,“ räägib Maarja.
„Sõbranna jagas minuga CareMate’i platvormi, kus ta igapäevaselt oma 90-aastasele vanaemale hooldusabilist tellib. Meile tundus väga hea mõte sedasama proovida ja vaadata, kuidas isa hooldusabilise tellimisele reageerib,“ selgitab Maarja oma valikut.
CareMate’i keskkonnas ei ole tööl hooldaja, vaid vahvad hooldusteenuse osutajad, kelle siiras huvi on teisi inimesi aidata ja neile vaimseks toeks olla. Kui eaka hooldamine käib sulle ajaliselt üle jõu, siis leiad CareMate’ist kindlasti abi.
„Nüüdseks olen juba aasta aega CareMate’i spetsialistide abi kasutanud ja teenusega väga rahul,“ räägib Maarja, et kõik on siiamaani kenasti toiminud. „Usaldan CareMate’i pakutavat just seetõttu, et kõikidele hooldusabilistele on tehtud põhjalik koolitus ja nad on saanud väljaõppe, kuna ilma selleta hooldusteenust pakkuda ei saa. Meil on tekkinud aja jooksul kaks kindlat hooldusabilist, kes meile väga meeldivad ja isale suureks toeks on. See tähendab mulle omakorda suuremat südamerahu, sest dementsus on tõsine haigus ja palju kergem on isa jätta professionaali hoolde,“ on Maarja oma otsusega hooldusabiteenust kasutada rahul.
Kuidas käituda, kui ka sinu perekonnas on inimene, kellel võib olla kujunemas dementsus? Soovid abijõudu?
Tel: 588 03 616
e-mail: info@caremate.ee
Või telli kohe www.caremate.ee
Mõnusat suve jätku soovides,
CareMate meeskond